+ Suurem kiri | - Väiksem kiri

Jumalalaegas — heategevus aastast 1525

Usupuhastuse ajastul tekkis tarvidus asutiste järgi, mis valitseksid ilmaliku võimu valdusesse läinud endised katoliku kirikute ja kloostrite varasid, teostades ühtlasi ka neid majanduslikke ülesandeid koguduse ja hoolekande alal, mis senini kuulusid peamiselt kiriku tegevuspiirkonda. Neil põhjusil sisaldasid pea kõik XVI sajandil välja töötatud protestantlikud kirikumäärused sellekohaseid korraldusi eriliste kassade või laegaste asutamise kohta, mis olid maailmas tuntud nõnda nimetatud "Jumalalaeka" nime all. Tallinna raehaldusliku aja asutisest on just Jumalalaeka küsimus korduvalt küsitlemist leidnud. Tallinnas kehtinud Lüübeki õiguse alusel kuulus raele patronaadiõigus kirikute üle, mida ta ka tegelikult teostas täiel määral. Tallinna magistraadist kujunes usupuhastuse ajastul lõplikult kõrgem kiriku võimukandja, nii hästi vaimulikul kui majanduslikul alal. Tallinna Jumalalaegas oli esimesi reformatsiooniaegseid asutusi, sest juba augustis 1524 esitati raele kiriku valitsemise kirikliku korra eelnõu, milles teise peakorraldusena soovitati asutada vaeste heaks laekad mõlema linna koguduse, Oleviste ja Niguliste, juurde. 9. septembril 1525 avaldas raad linna kogukonna esindajaile määruse üldisesse laekasse kuuluvate varade ja nende kasutamise kohta pastorite, kirikuteenrite ja vaeste heaks. Ühtlasi määrati üldjoontes laeka valitsemise põhikord arvepidamise ja aruandmise ajal. Selle otsusega oli Tallinnas rajatud asutis, mis hiljem Jumalalaeka nime all aastasadade jooksul üsna laialdast tegevust arendas. Aastate jooksul viidi läbi reforme ning muudeti korraldust vastavalt vajadusele ning võimalustele. 1710 on juba näha, et on olemas eriline hoolekandekapital kuid siiski jäi Jumalalaekaga ühendatud. Hoolekande eraldumisega Jumalalaeka otsese valitsemise alt kujunes Tallinnas seks otstarbeks kaks keskust: "koduste vaeste direktoorium" ja "linna seekide ja tänavalaste direktoorium", teise nimetusega "tänavavaeste ja seekide kassa", mis XIX sajandil kandis "Seekidekonvendi" nimetust. Seekidekonvendi tegevus jätkus kuni raehaldusliku korra lõpuni. 1878. aasta läksid tema funktsioonid üle linnavalitsuse juures loodud seekidekomisjonile. XIX. sajandil toimusid suuremad muudatused seoses Vene impeeriumis linna valitsemise korraldustega. 1878 tõi suuremaid muudatusi Jumalalaeka tegevusse. 1870. aasta vene linnaseaduse järgi kuulus ainult osa senini Jumalalaekale allunud asutusist nagu näiteks koolid ja hoolekandeasutised uue linnaomavalitsuse ülalpidamisele, kuna kirikud olid täiesti väljajäetud. Lahenduseks leiti, et Jumalalaeka varad tuleb linna ja kiriku vahel jagada ning nii alustati protsessi millega 1917. aasta ja 1940. aasta sündmuste tõttu lõpule ei jõudnud. Jumalalaegas sai oma tulud kinnisvarast, mõisatest, maa-aladest, majadest, rahalisest kapitalist, protsenti kandvatest laenudest, mitmesuguseist korjandustest saadavast sissetulekutest ja laeka heaks võetavatest maksudest. Koostatud Tallinna Linnaarhiivi osakanna juhataja K. Mäeoru materjalide alusel.

Ajaloolised osapooled

Ajalooliselt moodustasid Jumalalaeka Tallinna linn (kuid hetkel seadusandluse tõttu pole võimalik linnal oma varadega midagi teha), Eesti Evangeelne Luterlik Kirik: Tallinna Jaani kogudus, Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus, Tallinna Püha Vaimu kogudus, Tallinna Oleviste kogudus (liideti Püha Vaimu kogudusega) — õigusjärglane EELK Konsistoorium, Tallinna Niguliste kogudus (liideti Piiskopliku Toomkogudusega) — õigusjärglane EELK Konsistoorium. Täna on Jumalalaeka liikmeteks heategevusest hoolivad lihtinimesed.

Tänapäev

Tänane Jumalalaegas tegutseb aktiivselt mitmes suunas tegeledes nii puuetega inimeste, kodutute, töötute kui ka kõigi teiste abivajajatega. Meie programmilised eesmärgid kajastuvad kõige paremini põhikirjas toodud punktides:

Mittetulundusühingu Jumalalaegas põhieesmärgiks on Eestis elavate toimetulekuraskustes inimeste moraalne ja aineline abistamine, nende juhtimine Kristuse kui Lunastaja juurde Apostliku usutunnistuse alusel. Selleks Jumalalaegas:

  • kuulutab Jumalasõna ja korraldab misjonitööd koostöös Kristliku Kirikuga;
  • rajab supiköögi, turvakodu või aktiviseerimiskeskuse vms ning osutab teisi vajalikke sotsiaalteenuseid s.h pakub professionaalset sotsiaalnõustamist;
  • vahendab ja müüb erinevaid abivahendeid ning korraldab vastavat koolitus puudega inimestele;
  • abistab puudustkannatavaid inimesi toidu, riietusesemete, jalanõude jm-ga;
  • kirjastab Kristliku sisuga kirjandust;
  • kirjastab punktkirjas õpikuid ja muid õppematerjale, raamatuid s.h ka audioloogilisi õpikuid ning muid õppematerjale ja raamatuid;
  • korraldab täiskasvanute s.h puudega inimeste ja pikaajaliste töötute tööalast ja vabahariduslikku koolitust;
  • korraldab lastele ja noortele s.h puuetega lastele ja noortele nende vaba aja sisustamiseks huviringe ning noorte- ja lastelaagreid;
  • abistab toimetulekuraskusega isikutel võimalikult iseseisvamat elu elada s.h korraldab neile toimetulekuõpet ning arendab vajalikke sotsiaalseid oskusi;
  • loob toimetulekuraskustega isikutele sobivaid töökohti ja aitab kaasa toetatud töökohtade loomisele

Jumalalaeka liikmeks saamiseks tuleb juhatusele esitada taotlus koos kahe Jumalalaeka liikme toetuskirjaga.