kuntopallo käyttää videoita cialis suomi huumeiden väärinkäyttö reseptilääkkeitä
+ Suurem kiri | - Väiksem kiri

Tegevus

Projektitöögrupp on arendanud projekti alates 2003. aasta jaanuarist. Projekti eesmärk oli luua odavate sotsiaalpindadega hoonete võrk, kus kliendid saavad oma sissetulekute (nt töötu abiraha) eest elamispinna ning lisaks ööpäevase valve, päevase nõustamis-, töö-, riideabi- jm teenuseid. Erinevalt teistest keskustest oli seegi omapäraks nn väikese kommuuni tekitamine, mis väljendub ühtse pere ja ühtsete eesmärkide olemuses. Maailmapraktikast lähtudes on töös kodututega 3 astet: öömaja-varjupaik, toetatud eluase ehk vaestemaja ja uue eluaseme ehitamine koos töökoha leidmisega. Plaanis oli küll rajada keskusi, kus kodutud saaksid nõustamist ja oma vaba aega sisustada, kuid see on ka praegu kõik.


Jumalalaegas, mille ajaloolised juured ulatuvad aastasse 1525 on koostanud projekti, mis peaks sellesse süsteemi tooma murrangulise lahenduse. Meie eesmärgiks on luua Tallinnasse vaestemajade ehk nn seekide ühendus, mille käsutuses oleks majad igas suuremas linnajaos. Majade klientideks oleks eelkõige pered, puuetega inimesed, pensionärid, kes on kas ebaratsionaalse majandamise, töökoha kaotuse, pettuse vms tõttu kaotanud oma eluaseme ning koos sellega ka võimaluse normaalselt elada, oma igapäevatööd ja ülesandeid täita, kuid kes ei ole veel reaalselt tänavaelanikuks ümber kasvanud. Vaadates öömajade klientuuri ja kuulates nende lugusid on selgunud, et väga mitmetel juhtudel on täisjõus inimesed sattunud elu hammasrataste vahele just tänu kinnisvarapettustele või lõhki laenamisele.
Süsteemi eripära on toetuste asemel pakkuda isetegemise võimalust. Nii näiteks on kavas igasse majja rajada ühisköök, kus kliendid teevad vahetustega kogu majale süüa, võtta kasutusse põllumaa, kus talgute korras kliendid endale juurvilja kasvatavad jne. See on süsteem, mis õpetab inimesi üksteist ja teineteise tähtsust väärtustama. Selline kasvatus süvendab eneseusku, inimese pingutused ja mõtted on suunatud oma tegevusele mitte muretsemisele eluaseme ja söögi pärast. Vähendades selliseid stressifaktoreid muutub inimene rahulikumaks, kainelt mõtlevaks jne.


Kliendid on ööpäevaringse hoole all. Nendega tegelevad perenaised ja maja vanemad. Ühiselt otsitakse töövõimalusi, jagatakse majasiseseid kohustusi jne. Kiriku poolt on töösse kaasatud vabatahtlikud, kes hoolitsevad hingehoiu eest, pakuvad vaba aja tegevust ringide jm näol, viivad läbi palvetunde jne.
Jumalalaegas soovis rajada positiivse sotsiaalabisuuna. Kui öömaja/varjupaik tundub kaaslinlastele koheselt millegi negatiivsena, siis seek peab kujunema positiivseks näitajaks. Selle ümber luuakse positiivsuse aura, mis põlgamise asemel tekitab kaastunnet ja sümpaatiat nende inimeste vastu, kes on vabatahtlikult otsustanud oma elu parandada. See aitab kaasa ka annetuste kogumismehhanismi ja kaaslinlaste kaasamisele. Kui loome asutusele õige maine on lootust ka luua paremaid sidemeid pealinna suuremate ettevõtetega, kes oleksid nõus meie kliente tööotsinguil aitama.


Seegi lisategevuseks on osalemine erinevates projektides, millest olulisimad on toimetulekuklasside rajamine, väiksemate tootmissüsteemide rajamist (nt käsitöö, restaureerimine jne) ümberõppe võimaluste pakkumist, teenussüsteemide rajamist (nt tasulised muruniitmise, aknapesu jms). Kõik see on samaaegselt nii töökasvatus, kui lisasissetulek seegile ja tema klientidele. Üheks oluliseks tegevuseks saab ka nn ümberasumise teenus. Tänaseni puudub Tallinnas usaldusväärne organisatsioon, mis aitaks inimestel oma eluaset ümber vahetada väiksemate vastu. Liialt palju pettusskeeme on muutnud inimesed ettevaatlikuks. Nii võib juhtuda, et senini 4-toalises korteris elanud pensionär, kes on maksujõuetu, leiab ennast lõpuks tänavalt. Seek pakub neile võimalus oma eluaset väiksema vastu vahetada või siis üldse välja üürida ja seeki kolida. Võimalusi on mitmeid. Lisaks on seegil plaanis avada nn humanitaarabi kauplus, mis lisaks riietele kaupleks ka mööbliga, mis inimestel majapidamises üle jääb. Ka siin saavad seegi elanikud teha lisatööd nt pisiremonti või restaureerimise kaudu.


Erinevalt teistest projektidest on vaestemaja erinevuseks omaosaluse sisseviimine. Elanikud maksavad eluaseme eest minimaalset hinda, milleks piisab ka nt töötu abirahast. Ühiselt toidu valmistamine oma kasvatatud materjalidest on soodsam ja selle omahinnast maksab samuti osa klient ja osa linn. Riided, mööbel jms saadakse annetustest.



Projekti hetkeseis

Projekti esitleti Tallinna Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis, kus ta pälvis osalejate heakskiidu. Lisaks esitleti Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile (Uku Torjus, Andrus Toompuu), abilinnapea Anders Tsahknale, Avahoolduse Arenduskeskuse kodutute resotsialiseerimisega tegelevale töögrupile, Mustamäe Linnaosavalitusele (mis on esimene projekti reaalset elluviimist kavandav osapool) ja Tallinna Elamumajandusametile (Pärtelpoeg, Miidu). 2004. aastal hakati ehitama meie projekti järgi esimest vaestemaja, kuid kuna projekt osutus nii magusaks siis otsustati seda meile mitte anda. Samuti ei makstud meile tasu tehtud töö eest.